Kui vaadata Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi erakondade populaarsuse küsitlusi, siis on Keskerakonna toetus tõusnud nüüd viis nädalat järjest ja on samal tasemel, kus ta oli valimistele ja uue koalitsiooni moodustamisele eelnevalt. Seda, et ta liigub tagasi sellele tasemele, oli näha juba eelmisel nädalal. Toetuse tase on sama, kuid on üks suur erinevus. Veebruari lõpus oli see toetus juba mitu head nädalat olnud samasuguses languses nagu ta praegu on olnud tõusus. Siis liikusid asjad allamäge, praegu on nad Keskerakonna jaoks vähemalt sama kiiresti liikunud ülesmäge.
Kas me nüüd hindame olukorra ümber? Keskerakonna kiiret langust ei põhjustanud valitsuse moodustamine EKREga. See kiire langus oli alanud juba enne. Põhjus ei saa leida aset hiljem kui tema poolt tekitatud tagajärg. Pärast uue valitsuse moodustamist Keskerakonna toetus hoopis stabiliseerus ning on nüüd jõudsalt tõusmas.
Pigem võiks öelda, et valimiskampaania viimastel kuudel jäi Keskerakond valimisvõitluses alla, kuid tänu sellele, et ta suutis hoida oma kohta peaministrierakonnana vaatamata teisele kohale valimistel, hakkas nende toetus uuesti kasvama. Eesti poliitikas nagu ka teiste riikide poliitikas loeb muuhulgas ka kindlameelsus ja tugevus ning Keskerakond on selles uues valitsuses olles seda viimase poole aasta jooksul rohkem kui küll näidanud. Mitte ükski valitsus pole taolise kriitika ja umbusaldamise tormi osaks saanud, aga seal ta ikka veel on ja tegutseb edasi. Mis sõnumi see kõik saadab?
Kas valimiste järgne hüsteeria saab nüüd läbi ja me naaseme tagasi reaalsusesse? EKRE kaasamine valitsusse ei hakanud Keskerakonnale matusekella lööma. Nad ei kukkunud kokku oma toetuse languse all, sest tegelikult seda vähemalt nendel põhjustel ja selles ulatuses nagu vahepeal võis kellelegi tunduda, ei eksisteerinud. Kui see valitsus kunagi laguneb, siis ta ilmselt ei tee seda lihtsalt sellel põhjusel, et EKRE on sinna kaasatud. Peab olema ka midagi muud lisaks. Midagi palju muud.