Kas Vabariigi Presidendil on õigus jätta mõned ministrid ametisse nimetamata?

Ei ole. Selline käik oleks põhiseadusliku kriisi esile kutsumine, üle astumine oma võimupädevusest, põhiseadusest ja parlamentaarse demokraatia põhimõtetest. Parlamentaarses süsteemis saab valitsus oma õiguse valitseda parlamendilt, kelle on valinud rahvas. Selle pärast ei jätagi põhiseadus ruumi presidendil, kellel puudub Riigikoguga võrreldav demokraatlik legitiimsus, siin midagi otsustada. Tal on lihtsalt kolm päeva aega: “Riigikogult valitsuse moodustamiseks…

Kõik magavad kõigiga poliitika lõpp?

Kui Savisaare aegne Keskerakond pärast 2007. aastat välja arvata, on Eesti poliitika olnud “kõik-magavad-kõigiga” poliitika, kus igasugused koalitsioonikombinatsioonid on olnud võimalikud. Pärast selle aasta valimisi välja joonistunud jõujooned ja nende põhjused aga annavad alust oletada, et selline periood, kus iga üks võis iga teisega valitseda, on läbi saamas. Reformierakond ja Sotsid on välistanud koostöö EKREga…

Keskerakond ja vene valijad

Vene valija on korraga nii Keskerakonna tugevus kui ka nõrkus. Kui 70% sinu valijatest on sulle suhteliselt lojaalsed, siis on see hea, kuid kui sinu fookus nendele takistab sul uusi valijaid võitmast, siis on see halb. Need valimised pidid olema Keskerakonnale signaal sellest nõrkusest. Madalam valimisosalus Tallinnas ja Ida-Virumaal ei tulnud neile kasuks. Nende nõrkust…

Short Summary of Estonian Parliamentary Elections 2019

I am reposting here an overview that I originally wrote for whogoverns.eu and which is also available here.  The Estonian parliamentary elections that ended on Sunday can be considered both exceptional or rather commonplace, depending on how one looks at the results. The same could be said about possible coalitions that can form in the…

Kes kellega häälte pärast konkureerib?

Suurematel erakondadel on rohkem kaotada kui võita ning viimasel hetkel häälte juurde saamiseks peaksid kõik hoolikalt mõtlema, kelle valijate poole oma kampaania suunata. Reform ja Kesk võiksid kõige enam endale meelitada EKRE praeguseid toetajaid ning EKRE ennekõike Keskerakonna omi. Isamaa võiks kõige enam ära võtta EKRE toetajaid, Sotsid Keskerakonna toetajaid ning Eesti 200 Reformierakonna toetajaid….

Valimisprogrammide kvantitatiivne tekstianalüüs

Erakondade valimisprogrammid on oma lubaduste mitmekesisuses ja paljususes tervikuna hoomamatud. Nendest üldise pildi saamisel võib meile abiks olla kvantitatiivne tekstianalüüs, mis on võimeline korraga analüüsima suurt hulka tekste ning nendest tuvastama seoseid, mida palja silmaga ei ole võimalik märgata. Siinkohal on vaatluse alla on võetud järgnevate erakondade valimisprogrammid 2019. aasta Riigikogu valimistel: Eesti 200 EKRE…

Hüpoteetiline riigikogu

Lõplik riigikogu koosseis selgub öösel vastu neljandat märtsi, kuid mis juhtuks siis, kui realiseeruksid praegused erakondade toetusreitingud? Küsitlustulemused ei võimalda läbi mängida seda, kuidas toimuksid valimised igas ringkonnas eraldi, kuid võime hüpoteetiliselt vaadata, mis juhtuks siis, kui terve Eesti oleks üks valmisringkond ning kõik kohad jaotatakse viieprotsendilist valimiskünnist arvestades kompensatsioonimandaatide jaotamise mehhanismiga. Viimased toetusreitingud eelmise…

Eesti ideoloogilisest maastikust

Kuidas paiknevad klassikalised  vasak-parem, liberaalne-konservatiive ideoloogilisel maastikul eesti erakondade toetajad ja kuidas nad viimase kahe ja poole aasta jooksul on liikunud? EKRE toetajad on üldjoontes ikka seal, kus nad on olnud – palju konservatiivsemad ja parempoolsed. Kui eelnevalt pikka aega olid kõik muud erakonnad eristunud pigem üksnes vasak-parem mõõtmel, siis praeguseks on näha, et selle…

Kuidas ja millist lugu suudavad erakonnad valijatele rääkida?

Oluline osa poliitikast on see, et erakonnad suudavad valijatele rääkida loo sellest, mis toimub riigis, mis on meie olevik, mida toob tulevik ja kuidas valijad ja poliitikud peaksid koos selle poole edasi liikuma. Kuidas saavad sellega hakkama meie erakonnad, kui valimisteni on jäänud veel natuke enam kui neli kuud? Reformierakonnal sisuliselt lugu puudub ja nende…

Blood-Letting in Estonian Politics

The change in the leadership of the Estonian Centre Party on November 5th 2016 that led to the rapid formation of a new coalition between the Centre Party (CP) as the new party of the Prime Minister, the Pro Patria and Res Publica Union (PPRU) and the Social Democrats (SD) was not just another government…