Eesti erakondade toetus, 2007-2017

Blog

 

Meil on saanud peaaegu igakuiseks poliitikast rääkimise institutsiooniks see, et üks kahest küsitlusfirmast on teinud järgmise erakondade toetuse küsitluse, tulemused on kajastatud meedias ja siis kõik mõtlevad ja kommenteerivad. Kes liikus kolm protsenti üles, kes kaks alla? Mida see kõik tähendab? Miks see on juhtunud? Enamus nendest küsimustest on täiesti tähtsusetud, kuna väikesed kõikumised ühest kuust teise ei tähenda sisuliselt mitte midagi. See on pinnavirvendus, kus tegelikud muutused on eristamatud küsitlustega paratamatult seotud ebakindlusest. Ainus asi, millest tasub rääkida, on üldine pilt ja üldised trendid. Nagu ma olen välja toonud siin:
Joonis näitab toetust Eesti erakondadele viimase kümne aasta jooksul nii, nagu seda on näidanud Kantar-Emori küsitlused. Üksikud punktid, mille ma olen teinud meelega vaevumärgatavaks, näitavad igakuised tulemusi, Jooned aga näitavad seda üldist trendi, mida nende põhjal võib näha. Hall ala iga joone ümber tähistab omakorda selle trendiga seotud ebakindlust. See on midagi, millest võiksime rääkida.

Mida siit näeme? Kümne aasta jooksul on Reformierakonna toetus olnud kõrge ja kõikuv ning peaaegu isegi tundub, et iga kord, kui Keskerakonna toetus on tõusnud ja Reformi oma langenud nii, et nad on samale tasemele jõudnud, on Reform hakanud oma toetust suurendama. Aastatel 2009 ja 2013, mis juhtumisi olid ka kohalike valimiste aastad, oli Keskerakonna toetus Reformierakonna omast eristamatu või isegi natuke suurem. Üpriski lähedal üksteisele on nad ka praegu. Üldiselt on näha, et Keskerakonna toetus on olnud aastate jooksul väga stabiilne jäädes alati kuhugi 22% ja 30% vahele.

Sotside tõus algas aastal 2011 ning 2014 hakkas nende tipphetk juba läbi saama. Vahetult enne seda, aastal 2013, valitses suhteliselt erandlik olukord, kus nii Sotside kui ka Reformi ja Keskerakonna toetus oli praktiliselt sama. Alates 2014 on nende toetus langenud peaaegu samale tasemele, millel ta oli siis, kui nende tõus oli algamas.

IRL suutis hoida suhteliselt ühtlast toetust aastani 2014 ning pärast seda algas nende langus. Tundub, et praeguseks on nende kukkumine pidurdunud, kuid mugavas positsioonis nad ei ole, sest nende toetuse tase on väga lähedal kriitilisele 5% piirile.

Vabaerakonna tõus 2015. aasta alguses oli hämmastavalt kiire, kuid kiire on olnud ka nende langus. Koos IRL-ga hõljutakse praegu ellujäämise piiril.

Meie teine uus erakond, Rahvaliidu riismetest loodud EKRE, on teinud aga alates 2015. aastast väga selge ja järjepideva liikumise ülespoole ning praegu võisteldakse Sotsidega selle üle, kes on kolmandaks suurim erakond Eestis.

Roheliste tipphetk oli 2008. ja 2009. aastal ning pärast seda on nende toetus langenud ja püsinud stabiilselt madal. Alles alates 2015. aastast võib ehk näha väga õrna trendi toetuse kasvu suunas.

Nii et unustame need igakuised kõikumised – see on see poliitiline maastik, millest me peaksime rääkima.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *